20.10.08: Trkükunst

Trükikunsti kujunemine tänapäevaseks algas pitsatite leiutamisega ning tõenäolislet mitmes kohas korraga.

Varaseim trükitud tekst on teada 1. sajandist eKr.

Trükkistehnika jaguneb laias laastus kaheks: algelisemaks ksülograafiliseks trükiks ning liikuvate tüüpidega trükiks.

Ksülograafiline trükk

Ksülograafilise trüki puhul vormitakse hulk teksti puuplaadist "staatiliselt" välja -- näiteks puuplaadile lõigatakse leheküljetäis teksti, kus seda enam ümber organiseerida ei saa.

Vajadus trükkimiseks tekkis sellest, et oli vaja mingit olulist teksti palju toota ja levitada.

Idamaades levis ksülograafiline trükkimisviis alates 7.-8. sajandist. Esimene teadaolev ksülograafiline raamat on Teemantsuutra, budistliku teksti väljaanne umbes 9. sajandist. Hiinas trükiti 11. sajandil savist ja liivast tüüpidega.

Metallist tüübid valmistati esimesena Koreas aastal 1230 -- Sangjeong Gogeum Yemum. Teadaolevalt kasutati 14 sajandil Hiinas pronksist tüüpe.

Euroopas-- Sakasamaal, Madalmaades, Itaalias --levisid samuti ksülograafilised raamatud umbes 14. sajandist plokkraamatute ja puulõigete näol. Sellised olid näiteks , ,

Raaamatud olid tavaliselt kaunistatud piltidega, mis trükitud puulõigete abil.

Liikuvate tüüpidega trükk

Liikuvate tüüpidega trükkimise olevat leiutanud Gutenberg, kuid tegelikult oli see "leiutamise" protsess keerulisem. Esiteks mis ta tegelikult tegi, oli et ta pani mitu võtet kokku: metallist valmistatud tüübid (sulam pliist, antimonist ja tinast), tükivärv (eelnevalt juba maalikunstis kasutusel) ja mehhaaniline trükipress -- Gutemberg kombineeris neist töötava trükkimissüsteemi. Teiseks ei olnud ta ainus, kes erinevaid meetodeid kombineeris -- oli ka teisi.

Tüüpe valmistati järgnevalt:

1. käsitsi graveeriti eendusega patriits,
2. sellega löödi pehmemasse materjali süvisega matriits,
3. millesse valati lõpuks tüüp -- see, millega hiljem trükiti

Gutenbergi kuulsamad trükised olid 42realine piibel, Mainzi psalter ja 3..realine piibel.

11.11.08: Kirjastiil ehk font ehk typeface

Tüübi karakteristikud, inglise keeles:

• ascender line: ülemine joon, milleni tähed võivad maksimaalselt ulatuda, näiteks tlfhkb ulatuvad kõik ainult üles.
• cap line: suurtähti ülevalt piirav joon
• x-height: väiketähe kõrgus
• stem
• serif: risti lõiked tähtede lõpus, mis algselt aitasid tähte kujutise sirge servaga ära lõpetada
• bowl
• baseline: joon, mille peal tähed asuvad
• descender line: joon milleni tähed võivad maksimaalselt ulatuda, näiteks 'qypgj
• counter

Phaistose ketas 30 saj eKr

Renessansi trükkalid võtsid suurtähtede eeskujuks Traianuse samba, tänapäeval näiteks Trajan regular ja Traian.

Teine oluline mõjutegur tänapäeva kirjadele Karolingid minuskel: visigoodi, anglosaksi ja ... sula. Selle tüübi loomise mõtteks oli ühtlustada Karl Suure valitsemisala kirjaviisid.

Gutenbergi piibel (pärgamendil, kuna olitähtis) on kirjutatud gooti kirjas, milles on sama tähe puhul isegi kasutatud erinevaid tüüivariatsioone -- seda selleks et oleks ühtlane tekst: st sõnadevahed ja sõnad ridades ühtlaselt.

Manitiuse font -- mingi antiiki jäljendav tähestik, mis on tüüpide arengut Euroopa kultuuriruumis mõjutanud.

Francesco Gaffa töötas 15 saj Veneetsias Aldus Manutiuse ja disainis muuhulgas ka esimese nn italic tüüpi kirja. Tema akrijal baseerub.

kursiiv kiri tähendab kiiret kirja, st ei pruugi tingimata olla kaldus kiri. Inglise italic on kõige täpsem vaste kaldkirjale, kuna just seal Itaalias see välja töötati.

Italicut arendas edasi Ludovico Arrighi

Claude Garamond (1480-1561): minfi font, mida vist mailmas (Euromaailmas) kõige rohkem kasutataks. Ilus ja õhuline, mistõttu kasutatakse disainides suht palju samuti.

William Caslon (1734)

Vahepeal mingi areng-- transitional vist --rooma stiilist mingile uuele serifi viisile, kus nad enam painduv-koonusjad ei olnud.

Didot

19. sajandil tekkisid tugevate seriifidega fondid (Glypha ...) -- miks?: sest toimusid mingid trükitehnilised muutused.

Kujunevad välja kirjaviisid erinevate dokumenditüüpide jaoks -- riigi ametidokumendid, ajalehed jms

Tänapäeval on suht lihtne luua oma fonte ja kirju.

Kuulsaid fonte eestis: Tarka

7.12

Ülesanded:

• vikipeediasse artikkel, Kasutaja: mf/raamatuanatoomia
• ühe raamatu analüüs, maksimaalne

P... novell "Alef" "Ühe tähe suutra" võiks lugeda

Loengu teema on tekstide tagune teine maailm. Et seda maailma saab mõist vaid siis, kui osatakse läi näha aknast, läbi minna uksest: kui osatakse lugeda seda keelt. Teistele on see uks suletud -- täiesti kinni ja tagune on tähenduseta. Just nii nagu lapsed näevad igasugu silte, kui nad lugeda ei oska.

Amuletid ja nende varjatud tähendused.

Asimov: "Maagia on teataval määral praktiliselt eristamatu teadusest" -- kes seda ütles?

Kuni 17. sajandini käisid teadus ja alkeemia enamasti käsikäes: Newton ja mingid pakjud teised muud tüübid, kes lisaks teadusele tegelesid "teadusega" -- ehk nad siis ei teinudki sel niiväga vahet? Mõlema eesmärk oli loodust kontrollida.

"Sõjamehed ja madrused ja muud mereelukad on praktiliselt teistest tihemini inimesed, kes usuvad kõrgematesse jõududesse."

Defilliin -- juutidel mingid püha teksti karbid, kus ona sees paberilipakad mingite tarkustega. "Poiss võttab kogu seaduse enda kanda, kui suureks saab"

Sama idee on ...

"The New York Society of Suppression Of Vice"